Copy
Juhul kui uudiskiri ei avane korralikult, siis vaata siit
Mastalu uudiskirja 1/2015 päis

Matsalu piirkonna uudiskiri 2/2016

Sel korral teeme ülevaate Keskkonnaametis toimunud muudatustest, RMK tehtud töödest ja lähituleviku plaanidest. Samuti tutvume uute turismiettevõtjatega ning vaatame tagasi lõppenud külastuse hooajale.

Muudatustest Keskkonnaametis


Seoses vajadusega ühtlustada ja tõsta avalike teenuste kvaliteeti, on alates oktoobrist 2016 muutunud Keskkonnaameti struktuur. Varasema kuue regiooni asemel on nüüd kolm - Põhja, Lõuna ja Lääne regioon. Lisaks on mitmed valdkonnad liikunud regioonist valdkondlike büroode alla: eluslooduse valdkonnas on looduskaitse osakonna all eraldi bürood kaitse planeerimise, liigikaitse, maahoolduse ning jahinduse ja vee-elustiku spetsialistide töö koordineerimiseks. Keskkonnaosakonna alla moodustati juba varem olemas olnud keskkonnatasubüroole lisaks veel kompleksloa-, jäätme- ning maapõuebüroo. Büroode käivitumisega muutus küll valdkondade juhtimismudel, ent büroodes töötavad spetsialistid jäävad jätkuvalt oma maakonna kontoritesse, pakkudes ka edaspidi oma teadmisi ja tuge kohalikele klientidele juba välja kujunenud kohtades. Täpsema ülevaate Keskkonnaameti uuest struktuurist saab allolevalt skeemilt.
Kuna regioone jäi vähemaks, siis on need nüüd oluliselt suuremad. Endise Hiiu-Lääne-Saare regiooni asemel on nüüd Lääne regioon, mis koosneb Hiiu, Lääne, Saare, Rapla ja Pärnu maakonnast.

Looduskaitse valdkonnas jäid regiooni kaitsekorralduse spetsialistid, kes on endised looduskaitse bioloogid ja omavad kohalikest loodusväärtustest kõige paremat ülevaadet; kultuuripärandi spetsialist, kes nõustab ja korraldab tegevusi rahvusparkides kultuuripärandi säilimiseks ning looduskasutuse spetsialistid, kes annavad looduskaitseseadusest tulenevaid kaitseala valitseja nõusolekuid nii rahvaüritustele ja kaitsealadel viibimistele kui ka ehitustegevusele jms. Keskkonnakasutuse valdkonnas jäid regiooni juhataja alluvusse vee, keskkonnakorralduse ja välisõhu spetsialistid.

Matsalu piirkonnas spetsialistide osas suuri muudatusi ei ole. Looduskasutuse spetsialistiks on Anne Sula, kaitsekorralduse spetsialistiks Ilona Lepik ja kultuuripärandi spetsialistiks Krista Kallavus. Maahoolduse küsimustega tegeleb endiselt Kaie Kattai ja kaitse-planeerimisega Kirsi Loide. Kaja Lotman, kes oli Hiiu-Lääne-Saare regiooni juhataja, on nüüd nõunik ja tegeleb muuhulgas rahvusparkide töörühmaga ja rahvusvahelise koostööga. Lääne regiooni juhataja on Sulev Vare. Marju Eriti asemel on regiooni looduskaitse juhtivspetsialist Kadri Hänni. Seega küsimused, millega varasemalt pöörduti Kaja Lotmani või Marju Eriti poole, võib esitada nüüd vastavalt Sulev Varele või Kadri Hännile.
 
Keskkonnaamet soovib jätkuvat koostööd ja häid mõtteid!

Jõulutervitus on siin!

Tagasivaade RMK külastustuskorraldusele Matsalu rahvuspargis


2016. aastal käis Matsalu rahvuspargis külastajaid rohkem, kui mullu, kuid lõplikke kokkuvõtteid pole veel tehtud.

Aasta algas talveprogrammidega üldhariduskoolidele. Kevadel jätkus programmide läbiviimine ja toimusid ka mitmed loodushariduslikud sündmused ning loodusõhtud:
  • „Aasta lind 2015 – Viud“ kokkuvõte viu aastast koos kotkamees Urmas Sellise ja kohaliku linnumehe Olavi Vainuga.
  • „Aasta lind 2016 – Rasvatihane“ ornitoloog Margus Otsaga, kes tutvustas selle aasta lindu ja kellega koos meisterdati rasvatihase pesakaste.
Kevadel toimus veel traditsiooniline märgaladele pühendatud õpilaskonverents Lõuna-Läänemaa koolide õpilastele. Käidi matkal Tuhu rabas ja õpilased tegid ettekandeid rabadest. Seekord olid ettekanded väga huvitavalt lahendatud – oli laulu ja luuletusi ja samas ka väga põhjalikke uurimusi näiteks orhideedest. Õpilaskonverentsi idee sai alguse juba 2003. aastal ja on jätkuvalt igal aastal toimunud. Eesmärk on juhtida tähelepanu märgaladele ja anda õpilastele võimalus uurimustöid teha ning neid mõnusas õhkkonnas üksteisele ette kanda. Konverentsil on alati osalenud Metsküla Algkool ja Lihula Gümnaasium.

Traditsiooniks on saanud ka kevadised linnuretked ornitoloogiga. Matsalus juhitakse tähelepanu lindudele ja linnuvaatlusele, lindude kaitsele jm lindudega seotud teemadele. Sügisel toimus traditsionaalne seenepäev. Sel aastal sõideti Matsalu kandi rahvaga Nõvale, kus koos sealsete huvilistega õpiti seeni Sirje Azarovi juhendamisel. Matsalu filmifestivali ajal korraldati Lõuna-Läänemaa koolide õpilastele mereteemaline maastikumäng „Merekultuur, mis see on?“ Aasta lõpetas „Advendiaja askeldused“ meisterdamine Lihula Noortemajas, kus hubases õhkkonnas sai koos lastega jõulumeeleolu loodud, kuuske ehitud, kaarte ja tillukesi kingitusi meisterdatud.

2016. aastal viidi Matsalu looduskeskuse poolt läbi 116 õppeprogrammi 2299 osalejale ja korraldati 10 loodushariduslikku sündmust 660 osalejaga.

Ülevaade külastusobjektidel toimunust

Kui eelmisel aastal rekonstrueeriti Euroopa Liidu regionaalarengu fondi rahastusel Penijõe vaatetorn, väike vaateplatvorm Saare mäel ja 2 infotahvlit, siis selle aasta suvel sai Penijõe matkarada RMK oma vahenditega veelgi kõpitsetud - rekonstrueeriti väikeseid purdInfotahvlideid ja paigaldati uhked lihaveise kujulised infotahvlid, et juhtida tähelepanu karjatataval Penijõe matkarajal käitumise kohta.

Matsalu objektidele hakkab rekonstrueerimise ring peale saama. Viimaste aastate jooksul on uuendatud Salevere matkarada; Keemu, Rannajõe, Penijõe ja Kloostri vaatetornid, uuendatud infotahvleid ning rajatud puhkekohti.

Järgmise paari aasta jooksul on kavas rekonstrueerida Matsalu kõige kõrgem Suitsu vaatetorn ja samuti Suitsu matkarada. Veel selle aasta lõpus alustati Suitsu matkaraja üles võtmist ja järgmiseks külastushooajaks suunatakse rada ajutiselt ringi, kuni see lõpuks veidi pikemal kujul rekonstrueeritakse. Rada viiakse enamuses riigi maale. Kavandatud on randumissillad Kloostri ja Suitsu silla juurde, et vee peal liikujatel oleks võimalik normaalselt paati vette lasta ja veest välja võtta. Rajamisel on RMK pika matkatee Penijõe-Aegviidu-Kauksi haru, mis peaks valmis saama 2018. aastal.

Matsalu rahvuspargis on RMK-l ühtekokku 21 külastusobjekti ja kõik need vajavad pidevat hooldust ja korrashoidmist. Selle eest hoolitseb RMK loodusvaht Jaan Veltman.

1. juulist 2016 toimusid RMK sisesed struktuuride ja administreerimise ümberkorraldused. Kõik ikka selleks, et veelgi paremini ja efektiivsemalt RMK tööd korraldada. Varem tuttavaks saanud loodushoiuosakond on saanud nime külastuskorraldusosakond ja veidi on muutunud ka inimeste ametinimetused. Kavas on RMK looduskeskused nimetada üle Eesti ühtselt külastuskeskusteks. Matsalu külastuskeskuse tööd korraldab teabejuht Helle Veltman. Programme arendab ja nende läbi viimist korraldab teabejuht Tiiu Annuk. Külastusobjektide arenduse, planeerimise ja rekonstrueerimistööde korraldamisega tegeleb külastusala juht Marju Pajumets. Muidugi on tööülesandeid veel rohkem ja piirkond ulatub palju kaugemale kui Matsalu.
   
RMK külastuskorraldusosakonna Lääne-Eesti piirkonna Matsaluga seotud väikene meeskond soovib kõigile koostööpartneritele kaunist jõuluaega ja meeleolukat aasta lõppu ning uute tegemiste ja ettevõtmiste õnnestumist uuel aastal!

Suureküla Bed & Breakfast

Suureküla taastatud rehielamu asub Ridala vallas Väike-Ahli külas ja on Epnerite pere jaoks armsaks maakoduks "meisterdatud" alates 2006. aastast. Talukohas toimetab kolm põlvkonda. Kõik vabad hetked ja tööväline aeg saab veedetud just Suurekülas metsade vahel. Vanema peretütre sõprade poolt sai Suureküla talu paar aastat tagasi ristitud Alohalandiks - tõlkes paradiis
 
Suureküla Bed & Breakfast on noorema peretütre poolt algatatud hooajaline pereettevõtmine. Kõlab ju lihtsalt – voodi ja hommikusöök, tegelikkuses aga saab siit miskit veel, mida tuleb ise kogeda. Olles reisinud Euroopas ja mujal maailmas ning külastanud erinevaid kodumajutusi ja vingeid kohti metsikus looduses, sai kogutud piisavalt ideid ning mõtteid, et alustada vaikselt ettevõtlusega. Sobilik koht selleks oli olemas. Mõte teha just Bed & Breakfast koht tuli sellest, et Haapsalu linn on nii lähedal ja samuti sobib see koht Läänemaa avastajatele ning saartele rändajatele. 

Peretütar soovis teha isesugust majutuskohta - üdini perekeskset, ausat, vahetut, mõnusa taluhommikusöögiga, mitte ülepakutud, aga eksklusiivselt maalähedast. Külalisi ei nimetata klientideks, vaid külalisteks. Et vahetu kontakt oleks veelgi rohkem esile tõstetud on kodulehel ka pereliikmete minitutvustus-iseloomukirjeldused. Sellised sõnad nagu teenus, hinnakiri ja pakkumine ei kõla Suureküla tegijate jaoks kuigi hästi ning neid on püütud asendada mõnusamate sõnadega. Kui külalised usaldavad, siis on see teenuse pakkuja privileeg. Kui lased külalised oma koju, siis loodad, et nemad võtavad võõrustajaid ka oma südamesse.
 
Toad ja ruumid on tehtud nii, et peaaegu kõik on ise nokitsetud – peamiselt peremehe poolt. Tiim isa-vanaisa töötab kui kellavärk. Kui neile mingi idee ära rääkida, tekivad joonised ja leitakse materjal justkui une pealt. Talu taastamise käigus on leitud samuti palju asju, mida ära kasutada ja millele uus elu anda.

Suureküla talu Bed & Breakfast osa on peamiselt valmis meisterdanud oma kätega. Talus kolm tuba - Tähistaevatuba (3 inimesele), Lõunatuba (2 inimesele) ja Põhjatuba (2 inimesele). Kõigile külalistele serveeritakse taluhommikusööki. Vajadusel pakutakse sohvriteenust Haapsalusse ja tagasi. Suureküla ootab huviga uut hooaega 2017. aastal!

Rohkem infot: http://suurekula.ee/

Sepa-Jaani Puhkemaja

Puhkemaja tegutseb alates 2016. aasta maist Kelu külas, Lihula vallas. Puhkemaja loomise idee ei tulnud üle öö. Ligi 10 aastat tagasi sai alguse maakodu rajamise plaan, millest aga nö töö käigus kasvas välja majutuse pakkumise mõte ja nii see teoks saigi.

Puhkemajas on suur kaminasaal, mis mahutab olemasoleva mööbliga kuni 50 inimest. Saal on ideaalne kohta ka koolituste ja koosolekute läbiviimiseks, sest on võimalus kasutada data-projektorit koos suure ekraaniga. Majas on olemas Wi-Fi.

Teisel korrusel on 6 magamistuba, milles kokku 15 voodikohta. Lisaks on puhkemajas täisvarustusega köök, mis võimaldab  külastajatel ise toitu valmistada ja serveerida. Puhkemaja saab kasutada aastaringselt! Kevadest sügiseni on võimalus sauna kasutamiseks, õues grillimiseks ja suitsuahju kasutamiseks.

Puhkemaja on ideaalne kohta erinevate sündmuste tähistamiseks või ürituste korraldamiseks!

Rohkem infot: https://www.facebook.com/SepaJaaniPuhkemaja/ või https://www.airbnb.com/rooms/13754179?guests=16&s=RFu4LrpG

Veel uusi tegijaid

Raunex Apartment tegutseb Uuemõisas asuva maja II korrusel. Ruumikas 5-toaline katusekorter mahutab kuni 10 inimest.

Apartmenti saal sobib suurepäraselt koosviibimiste korraldamiseks. Lisaks on katusekorteris kaasaegne köök, kaks duširuumi ja WC-d, pesumasin, TV ning Wi-Fi.
 
Rohkem infot: http://www.booking.com/hotel/ee/raunex-kulaliskorter.html
 
Ullaste Puhkemaja asub Matsalu rahvuspargis Hanila vallas. Majas on suur saal (100 m²), köök, saun, kamin ning viis magamistuba, igaühes üks kuni neli voodikohta. Puhkemaja ümber laiuvad avarad põllud, mille tagant paistab Salevere Salumägi. 

Puhkemaja on eriti mõnus peatuspaik linnuvaatlejatele, fotograafidele ja teistele loodusesõpradele, kuid sobib hästi ka erinevate sündmuste, laagrite või seminaride korraldamiseks. 
 

Lihula valla kohvikutepäeva kogemus

Oktoobri lõpus toimus Jänedal Maamajanduse Infokeskuses kogemuste vahetamise seminar kohvikutepäevade korraldajatele, kus osalesid ka Lihula valla kohvikutepäeva esindajad Kristina Kukk ja Maarja Jõevee.

Eestis toimus 2016. aastal vähemalt 40 kohvikutepäeva! Kokkusaamine oligi korraldatud just kogemuste vahetamiseks ja  kitsaskohtade arutamiseks. Lisaks oli kohale kutsutud ka Veterinaar- ja Toiduameti jaekaubanduse, mahepõllumajanduse ja mitteloomse toidu büroo peaspetsialist Kairi Sisask, kes jagas nõuandeid ühepäevakohvikutele ning selgitas toidu käitlemise ja -hügieeni olulisust.

Lihula valla esimest kohvikutepäeva saatis suur menu. Lihula 805. sünnipäeva üheks tähtsündmuseks kujunenud üle-vallaline kohvikutepäev tekitas 13 ühepäevakohvikut. Kohvikutepäev tõi kohale igasse kohvikusse paarsada inimest. Ka kultuuriline programm oli mitmekesine: kontserdid, käsitöötoad, filmid ja näitused. Seda kõike saatis mitmekülgne menüü – tordid, koogid, makroonid, 1930-ndate hõngulised road, kodune leib, aga ka näiteks idamaine sushi.

Novembri lõpus pärjati Lihula valla kohvikutepäev tunnustusega "Läänemaa atraktiivseim kodanikuühenduste tegu 2016"!

Esimene kohvikutepäev ei jää kindlasti viimaseks. Korraldajad kavandavad juba järgmist kohvikutepäeva! Kõik, kes soovivad meeskonnaga liituda, on palutud endast märku andma e-postil cristina.kukk@gmail.com

Lihula Turismiinfopunkti tagasivaade hooajale

Lihula mõisas asuv turismiinfopunkt tegutses 2016. aasta hooajal täistuuridel. Allpool toodud numbriline kokkuvõte perioodist 2015-2016 näitab, et külastatavus on tõusnud kaks korda. Lihula turismiinfopunkti rahastab Läänemaa Omavalitsuste Liit ja haldab MTÜ Loodusturismikeskus.

Riik                       2015      2016   
Eesti 1199 2500
Soome 143 390
Saksamaa 96 100
Venemaa 10 70*
Leedu 5 44
Suurbritannia 14 41
Prantsusmaa 12 28
Rootsi   17
Hispaania   17
Holland 6 15
Taani 1 12
Läti 13 12
Itaalia 2 9
Tšehhi   6
Austria 2 4
Belgia 11 3
USA 2 3
Valgevene   2
Uus-Meremaa   1
Pakistan   1
Šveits 4  
Tai 3  
India 3  
Austraalia 3  
Poola 2  
Slovakkia 1  
KOKKU: 1532 3275
                                                * võib sisaldada Eesti venelasi.     

MTÜ Terra Maritima uudised

MTÜ Terra Maritima sai positiivse rahastuse projektile „Matsalu piirkonna tänavaviitade ja külasiltide paigaldamine“, mis viiakse ellu perioodil detsember 2016 – juuni 2017. Projekti käigus paigaldatakse Hanila, Lihula, Martna ja Ridala valdadesse kokku 395 liikluskorraldusvahendit (156 tänavaviita ehk liiklusmärk nr 644 ja 239 külasilti ehk liiklusmärk nr 641).

MTÜ Kodukant Läänemaa osaleb rahvusvahelises säästva turismi projektis Implementation of sustainable tourism development principles in national park/protected area regions, mille eesmärk on Eestist Matsalu, Soomaa ja Lahemaa rahvusparkide omavaheline koostöö ning kogemuste vahetamine Läti, Sloveenia ja Portugali kaitsealadega kaasates seeläbi tegevuste kasusaajatena ka MTÜ Terra Maritima turismivõrgustiku. Projekti tegevused on kavandamisel. Projekt algab 2017. aasta septembris ja kestab 3 aastat.
 
2017. aasta kohalike omavalitsuste valimised muudavad ka MTÜ Terra Maritima tegutsemist. Kuigi lõplikud otsused teevad uued volikogu, on tänaseks ühinemislepingutes kajastanud kuulumist ühingusse Lihula, Hanila ja Martna vallad. Ridala valla ühinemislepingus Haapsalu linnaga on märksõnana toodud, et jätkatakse koostööd erinevate partneritega, nimesid välja toomata. Ülepiirilised koostööd ei ole esmakordsed, seega kõigile pikka meelt ja usku ühistesse ettevõtmistesse!

"OHOO" UUDISED

Aasta 2017 on märgilise tähtsusega. Matsalu looduskaitseala loodi 1957. aastal ja nimetati ümber rahvuspargiks 2004. aastal. Seega järgmisel aastal täitub Matsalul 60 aastat. Sellega seoses on Keskkonnaametil plaanis koostöös kohalikega juubelit tähistada. Teie head mõtted tähistamise teemal on oodatud e-postil: kaja.lotman@keskkonnaamet.ee
Kaunist jõuluaega ja rõõmurohket uut aastat!


MTÜ Terra Maritima

Uudiskirja kaastööd ja fotod: Kristina Parnaul-Ollik, Olev Mihkelmaa, Märten Hermik, Kristina Kukk, Avo Kiisk, Marko Oks, Kadri Hänni, Stina-Simona Epner, Marju Pajumets, Tuuli Mann, Marju Pajumets.

Järgmine uudiskiri ilmub kevad 2017.
Kaastööd ja informatiivne teave oma tegemistest on alati teretulnud!
Matsaluturism
www.visitmatsalu.ee
turism@lihula.ee
Copyright © 2016 MTÜ Terra Maritima
Kõik õigused on kaitstud.

Meie aadress:
MTÜ Terra Maritima
Jaama 1
Lihula 90302
Estonia

Add us to your address book


Matsalu piirkonna uudiskirja listiga seoses - vajadusel palun
täpsustage enda kontaktandmeid või kui te ei soovi enam uudiskirja saada, siis on teil võimalus lahkuda uudiskirja listist