Copy
Juhul kui uudiskiri ei avane korralikult, siis vaata siit
Mastalu uudiskirja 1/2015 päis

Matsalu piirkonna uudiskiri 1/2015

Sinu ees on esimene elektroonne uudiskiri, mis kajastab Matsalu turismipiirkonna uudiseid. Võtame kokku lõppenud kõrghooaja ja vaatame ka veidi tulevikku!

Matsalu rahvuspargi piirkond sai Euroopa väärilise tunnustuse

Hilissügis toob kaasa toreda ja auväärse uudise. Nimelt Matsalu rahvuspargi piirkonnale omistatakse detsembris ainsana Eestis säästva turismi sertifikaat Euroopa Kaitsealade Liidu (EUROPARC Föderatsioon) poolt. Föderatsioon koondab endas üle 30 riigi Euroopast ja sinna kuulub enam kui 400 looduskaitseliste töödega tegelevat asutust. Organisatsiooni eesmärkideks on edendada kaitsealade planeerimist ja korraldust parimal viisil ning tõsta teadlikkust kaitsealadest. Oluline on sealjuures kaitsealade koostöö ja kogemuste vahetamine ning looduskaitse üldine propageerimine Euroopas.

Sertifikaadi tingimuseks on toimiv koostöö erinevate osapoole ja huvigruppide vahel ning kirjapandud strateegilised eesmärgid ja tegevused. Oluliseks kriteeriumiks peetakse ka jätkusuutlikkust. Sertifikaadi saamiseks koostati turismistrateegia aastani 2020, millele aitasid kaasa nii turismiettevõtjad, kohalikud elanikud kui ka riigiasutused. Strateegia formuleerisid taustajõud Tartu Ülikooli Pärnu Kolledžist. Protsessi koordineeris Matsalu piirkonna kuute omavalitsust hõlmav MTÜ Terra Maritima koos Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooniga ja RMK-ga.

Kuid kava koostamine ei ole ainus tingimus sertifikaadi taotlemisel. Nimelt maikuus külastas Matsalu piirkonda EUROPARC-i sõltumatu hindaja, kes tõi esile just piirkonna liigirikkuse ja rannikuäärse looduse, kuid ka autentse külastuselamuse. Seega sertifikaat mitte ainult ei tunnusta ala loodusväärtusi, vaid vaatleb ka inimese ja looduse koos toimimist. Tunnustuse saamine on sõna otseses mõttes pai eelkõige meie turismiettevõtjatele, kuid ka kohalikele omavalitsustele ja kaitseala valitsejale ning külastuskorralduse vastutajale. Kuigi ressursid on piiratud, saab häid ideid viia ellu väheste vahenditega ja ennekõike aktiivsete inimeste kaasabil.

Keskkonnaameti Hiiu-Saare-Lääne regiooni juhataja Kaja Lotmani sõnul on säästva turismi sertifikaat oluline tunnustus Matsalu ja selle mõjupiirkonna loodusväärtustele, mida tasub vaatama tulla kõigil, kes peavad lugu loodusest. Matsalu rahvuspark on hea näide piirkonnast, kus osatakse teha koostööd riigi, omavalitsuse ja ettevõtja tasandil. Sertifikaadi saamine annab meile võimaluse osaleda rahvusvahelises turismi arendamise võrgustikus, kasutada uusi turunduskanaleid ja õppida teiste headest kogemustest. Tunnustatud kaitsealad moodustavad omaette infovõrgustiku, millel on oma koduleht ning mille liikmetele korraldatakse regulaarselt seminare, kampaaniad ning koolitusi. See on võimalus mõjutada Eesti majandusruumi positiivselt meie looduse ja loodushoiu tutvustamise abil,“ lausus Lotman.

Sertifikaat antakse pidulikult üle 7. detsembris, kui toimub vastav pidulik tseremoonia Brüsselis Euroopa Parlamendis.

Avatud talude päevad

19. juulil 2015 toimus esimest korda üle-eestiline avatud talude päev. Sel päeval võttis ühe päeva jooksul külalisi vastu enam kui 140 talu ja põllumajandustootjat üle terve Eesti. Esmakordsel üle-eestilisel avatud talude päeval sai näha nii suuremaid farme kui ka väiksemaid talusid, põnevat põllumajandustehnikat, suuri ja väikesi loomi ning taimi. Kohapeal sai maitsta päris ehedat talutoitu ja osta kaasa kohalikke tooteid. Kokku oli Eestis pea 44 000 külastust! Matsalu piirkonnas olid ettevõtmisse kaasatud järgmised talud:

  • Kalda talu / NAL OÜ – Lihaveisekasvatus, hobusekasvatus, sööda tootmine
  • Tuulingu talu – Õunakasvatus ja kalapüük
  • Aaviku talu – Juurviljakasvatus
  • Tuuro karjamõis – Hobitalu, kanade kasvatus
  • Lauri-Antsu mahetalu – Teravilja- ja lambakasvatus
  • Ranna Rantšo (OÜ Horse) – Mahepõllumajandus ja koduloomade park
  • Tammejuure talu – Kanepitoodete valmistamine
  • Sepa mahetalu – Piimatootmine ja töötlemine
  • Mätiku talu – Mahepõllumajanduslik loomakasvatus, piimatöötlemine
  • Oidremaa mõis – Piimakarjakasvatus (robotlaut) ja linnukasvatus
  • Mikkeni lambatalu – Kihnu maalammaste kasvatus, lambavillast käsitöö
Järgmine avatud talude päev toimub 24. juulil 2016. a. Loodetavasti on järgmisel aastal avatud talusid rohkem, sest see tutvustab maaelu ning on piirkonna ühendavaks jõuks! Avatud talude päeva koordineerib Läänemaal MTÜ Kodukant Läänemaa, kes ootab huvilisi tagasiside koosolekule, mis toimub 4. detsembril Puise Nina talus.

Kahe Kalda Kohvikutepäev

Foto: Marje ja Kirsi Loide
29. augustil toimus Kahe Kalda Kohvikutepäev. Kaasatud olid Haeska küla põhjakaldalt ja Keemu küla lõunakaldalt. Kokku toimetas 8 kohvikut: Keemul Kogekohvik ja naiskodukaitse Lõuna-Läänemaa jaoskonna kohvik, ning Haeskas Tänava talu kohvik-kino, Lutsu talu kohvik, Haeska mõisa kohvik, Tuulingu Kohvituba, Metsa talu Keraamika-Kunsti-Kohvik ja Hansu-Jüri talu mesinduskohvik. Külastajaid oli üle Eesti. Lisaks toimus Keemul ajaloolise võitluskunsti etendamine. Kõnelema oli kutsutud Matsalu lahe kogeotsinguid juhtinud Maili Roio Muinsuskaitseametist ja ajaloolane Mati Mandel. Kohvikutepäev lõppes muinastulede süütamisega.

Lihula discgolfi rada on mõisamäe elama pannud


Selle aasta juulis rajati Lihula mõisamäele KOP-ist toetust saanud projekti abil discgolfi rada, mis on toonud siiakanti hulgaliselt selle ala harrastajaid. Lihula rada on Palivere discgolfi raja kõrval teine koht Läänemaal, kus discgolfi mängida saab. Palivere ja Lihula korraldavad kordamööda ka discgolfi nädalamängu.

Lihula discgolfi park on osutunud niivõrd populaarseks, et juba käivad ettevalmistustööd, et järgmisel hooajal oleks praeguse 9 raja asemel topelt nii palju ehk 18 rada. Peale seesugust laienemist saaks Lihula discgolfi pargist korralik ja tõsiseltvõetav täismõõtudes rada, kus võimalik korraldada ka suuremaid võistlusi.

Lisainfo ja fotod:
http://lihulateataja.ee/sport/kopist-toetust-saanud-disc-golfi-raja-loomine-on-lopusirgel/
http://lihulateataja.ee/sport/laanemaa-esimene-nadalavoistlus-discgolfis-on-peetud/

Martsipan – kõige parem „rohi” armu-, pea- ja närvivalu vastu

Sellise tunnuslausega reklaamib OÜ Matsalu Maius käsitööna valmistatud martsipanist maiust – värvilisi "linnumune”. Tegevust alustati ligikaudu aasta tagasi. Ettevõttele valiti nimeks Matsalu, kui piirkonda kõige rohkem iseloomustava paiga järgi. Tänaseks on toode teinud läbi mitu arengut - registreeritud on kaubamärk "Matsalu Maius" ja pakendit on läbinud mitmed uuenduskuurid. Tootes kasutatakse ainult looduslikke värve. Katsetamisel on Soome Leipurini martsipani kõrval Lübecki martsipan ja üks ökotoote retsept. Koostööd tehakse teiste Läänemaa ettevõtjatega: fotograaf Olev Mihkelmaa tegi pakendile loodusfoto, toidukanep ostetakse Martnast Tammejuure talust, reklaamteenuse pakkujaks on Reda Reklaam OÜ Haapsalust ja kodulehe valmistas Haapsalu Kutsehariduskeskuse õpilane Viller Maine, kelle juhendajaks oli selle aasta maakonna parim arvutivaldkonna kutseõppeasutuse õpetaja Mario Metshein.

Tänase maiuse 100 grammise paki koostises on Soome Leipurini martsipan (suhkur, glükoossiirup, stabilisaator), mandel, mets-, kreeka ja pistaatsiapähkel, mooni- ja kanepiseemned, pipar, looduslikud värvid (toidukanep, peet, porgand). Maiust saab osta e-poest ja umbes 30 müügikohast. Hetkel käib valmistumine jõuludeks ja kinkepakkide valmistamine. Matsalu Maius järgib ettevõtluse ministri Liisa Oviiri sõnu: „Eduka riigi vundamendiks on ettevõtlik rahvas. Ent ettevõtlikkus ei ole pelgalt firma omamine või juhatusse kuulumine. See on eluhoiak, mida iseloomustavad loov ja uuenduslik mõtlemine, saavutusvajadus ning riskijulgus.“ Häid maitseelamusi!

Rohkem infot: https://www.facebook.com/matsalumaius, http://www.matsalumaius.com

Koostööpidu Saleveres

Vanasõna ütleb - seltsis segasem. Hanila Laulu- ja Mänguseltsi rahvas ja ka peokülalised veendusid selles 17. oktoobril, mil toimus koostööpidu Saleveres. Mis siis toimus?

Juba mõni aeg tagasi võttis seltsi trummimees ühendust ansambliga Vennaskond ja leiti, et võiks teha ühine muusikaõhtu hubases Salevere töökojas. Ruumide omanik, ettevõtja Kairi Kübarsepp, oli ettevõtmisest samuti vaimustunud nagu ka Lihula Sirtsu kohvikupere, kes tulid üritusele külastajaid teenindama söögi- ja joogipoolisega. Kogu kapelli seltskond panustas oma aega ja võimeid, et korraldada üks vahva üritus. Erilised tänusõnad kapelli liikmetele! Vennaskond oli soojast vastuvõtust meeldivalt üllatunud ja nii lasi bänd oma registrid valla pooleteiseks tunniks. 250 inimest tantsis ning elas muusikale kaasa, lisalugude tellimine ei tahtnud lõppeda. Ürituse järelkaja on olnud super ja mis seal salata – koostöös peitub jõud ning ehk koorub sellistest ettevõtmistest veel midagi head! Mõtteid igatahes juba on!

Meenutused Polli suve hooajast 2015

Suvi on alati kiire aeg Polli talus, kuid tänavune 17. hooaeg on olnud eriti tegus. Lisaks traditsioonilistele laagritele, nagu on igasuvised nädalavahetuse joogalaagrid, nädalapikkune joogapuhkus, nädalapikkune hõrgu toidu ja tervise laager ning nädalavahetuse kokalager, peatusid Pollil esimest korda külalised Inglismaalt.

Sealpoolne joogareiside korraldaja Gogashala (http://www.gogashala.com/) saatis Pollile oma esimese grupi. Tuldi koos oma joogaõpetajaga, kohapeal korraldati tervisliku toitumise loeng, kaks terviktoidu kokatundi ning mitmeid ekskursioone. Käidi Muhu saarel, Matsalu Rahvuspargis kanuutamas ning kolmas päev veedeti Pärnus. Muidugi pakuti Polli talule omaseid maitsvaid vegetaarseid toite ning ööbimist Polli aidas. Saunaskäik soola ja mee iluprotseduuridega ning jaanituli koos tellitud täiskuuga tegid kaugete külalistele olemise veelgi müstilisemaks.
 
Mitmed külalised satuvad aga Pollile lihtsalt lõuna- või õhtusöögile. Sel aastal oli külalisi Saksamaalt, Šveitsist ja Inglismaalt. Jätkuvalt on menüüs erinevad menukad hõrgutised nagu näiteks tatra-porgandi kuklid, aplesinimahla marinaadis lõhe, ahjukartulid, värvirikkad salatid ja lehtköögiviljad ning keele allaviivad magustoidud, milles kasutatakse vaid looduslikke magustajaid.

Kohtumiseni järgmisel hooajal!

Geoparkide võrgustik

2015. aastal tehti Hanila vallale ettepanek ühineda moodustatava geopargiga, kus huvilised koonduvad MTÜ-sse Saarte Geopark.

Milleks Hanilale üldse geopargiga liitumine? Esiteks geopargi üks võimalus on läheneda piirkonna tutvustamisele geoloogilises võtmes. Kui võrrelda Hanilat geopargi peamise ala Saaremaaga, siis leiab siin paljutki sarnast. Hanilas on näiteks samuti olemas paekivipaljandid, kuigi just erisusena on nende juurest meri maakerke tõttu ammu taganenud. Eriti suured sarnasused on Hanilal Lääne-Saaremaaga.

Teiseks ei ole ükski lisavõimalus oma piirkonna tutvustamiseks ja reklaamimiseks ülearune. Lisaks geoloogiale on ju ikkagi kaardil jätkuvalt ka muu loodus ja pärandkultuur.

Suur eesmärk on saada geopargile UNESCO tunnustus ning seega saada piirkond geoparkide võrku!

Lihula turismiinfopunkti tagasivaade hooajale

Lihula turismiinfopunkt, mida veab OÜ Kumari Reisid ja rahastab MTÜ Terra Maritima koos Läänemaa Omavalitsusliiduga, oli avatud perioodil mai-september. Hooajal käis 1532 külastajat, kellest enamus olid eestlased. Kuid oli ka välisturiste, kes pärinesid peamiselt Soomest, Saksamaalt, Inglismaalt või Lätist. Kaugematest riikidest olid esindatud India, Tai, Austraalia ja Ameerika Ühendriigid.

Enim oli külastajaid juulis (534) ja augustis (309), teised kuud olid stabiilselt 280−290 piirimail. Kohapeal oli võimalus saada teavet Matsalu piirkonna ja teiste Eesti sihtkohtade kohta ning rentida jalgrattaid ja kanuusid. Turismiinfopunkt.asub Lihula mõisahoone esimese korruse fuajees. Kaunilt kujundatud mõisa fuajees ja terrassil sai nautida kvaliteetset masinakohvi ja taimeteed, kõrvale pakuti maitsvat kooki.

Uuel hooajal uue hooga!

Matsalu rahvuspargi külastustagasiside

RMK andmetel on kõikides Eesti rahvusparkides külastatavus tõusuteel. Matsalu rahvuspargi 2015. aasta külastuse kokkuvõtte järgi oli külastajaid umbes 30 000. Kõige külastatavamad kohad olid Keemu, Suitsu ja ka Rannajõe. Kuna Penijõe torn oli remondis, siis tõstis see Suitsu torni külastatavust. Nüüdseks on Penijõe torn valmis, tuleb veel vaid tee korrastada ja siis saab 2016. aasta kevadel uut hooaega alustada. Penijõe torn on kahe platvormiga ja seetõttu võib sinna peale minna kuni 20 inimest. 
 
Rahvuspargi külastajate rahulolu on samuti tõusnud. Keskmise külastaja vanus on võrreldes eelmiste külastajauuringutega noorenenud. Endiselt on valdavalt tegemist kõrgharitud inimestega, kes tulevad Matsalusse loodust nautima. Suurem osa külastajatest on eestlased. Välismaalastest on esimesel kohal soomlased ja seejärel sakslased. Käiakse väikeste gruppidena (2-5 inimest). Matsalu rahvuspark oli peamiseks sihtkohaks üle pooltel külastajatel. Põhitegevusteks on looduse vaatlemine, pildistamine, matkamine jne. Juulikuiste külastuste arv on tõusnud ja seda ennekõike eestlaste hulgas, kui on kõige magusam puhkusekuu. Siiski käib väga palju külastajaid ka aprillis-mais, kui loodus tärkab ja on linnuturismi hooaeg.

Detailsema kokkuvõte avaldab RMK lähiajal!

Lühiuudised

Matsi sadamaala arendus

Varbla vallal on plaanis järgnevate aastate jooksul välja arendada Matsi sadamaala, kus tulevikus oleks infopunkt, jalgrattalaenutus/-parkla ja väliürituste korraldamise võimalus. Lisaks sellele plaanitakse ellu viia Matsiranna puhkeala osaüldplaneering, millega RMK valduses olevale Matsi rannale ja männikusse luuakse võimalus mugavamalt telkida, matkaradu kasutada ja külastajatel autot parkida.

Laelatu bioloogiajaama avamine

Sügisel avati Puhtu-Laelatu uus välibaas, mis 2007. aastal tules hävis. Bioloogiajaamas uuritakse Läänemere piirkonna pärandkooslust ja sealset unikaalset elurikkust. Laelatu puisniitu peetakse kaitseala silmapaistvaimaks koosluseks. Tegemist on väga liigirikka alaga. Seega ei tehta baasis ainult teadustööd, vaid on suurepärane koht praktikaks.

Vt Postimehe ja Lääne Elu artiklit: http://tartu.postimees.ee/3375563/tartu-ulikool-sai-uue-bioloogiajaama, http://online.le.ee/2015/10/23/tana-avatakse-laelatu-uus-bioloogiajaam/

Lihula 805

2016. aastal tähistab Lihula 805. sünnipäeva. Kõik juubeliga seotud ja ka muud sündmused on leitavad valla kultuurikavast. Selleks kasutatakse peaasjalikult www.kultuurikava.ee keskkonda, kuid ka valla enda infoallikaid.

Mihkli laat tuleb jälle!

Koonga vald on oma suure territooriumi ja väikese rahvaarvu poolest väga hajutatud, aga sellegi poolest on siin midagi, mis külalisi meelitab. Traditsiooni on alustanud Pikavere kultuurikoda, kus 19. detsembril on juba teine heategevuslik jõulukontsert. Kindlasti on palju aastaid Koonga valla populaarseim üritus Mihkli laat, mis aasta-aastalt üha kasvab. Miski, mida keegi ei oska seletada, tõmbab külastajaid ikka juulikuu kolmandal laupäeval Mihklisse. Järgmine laat toimub 16. juulil 2016!

Rahvusparkide trükis

Keskkonnaamet on koostamas KIK toel A5 suurusega rahvusparkide trükiseid. Trükis sisaldab teavet rahvuspargi loodusväärtuste, kultuuripärandi ning olulisemate vaatamisväärsuste ja avalike külastusobjektide kohta. Trükise tagakaanel on tasku, kuhu paigutatakse rahvuspargi kaart. Sinna taskusse on võimalik paigutada ka informatiivne kokkuvõte kohalike turismiettevõtjate kohta. Trükis peaks valmima märts-aprill 2016.

Sepa mahetalu Pikaveres

Sel sügisel oli talul esmakordne kogemus kui tehti koostööd Villa Wessetiga, pakkudes külastajale omanäolist elamust. Talu porgand, kartul ja sibul rõõmustavad kliente igapäevaselt ning nüüd tipnes see peakoka külaskäiguga tallu tehes talu toorainest maistvaid suupisteid. Jätkuvalt on võimalik Sepa talust tellida toorpiima, sõira, jäätist, võid, ürdivõid ja gheed ning mune.

Rohkem infot talu kohta: https://sepamahetalu.wordpress.com/

Loodusturismi rahvusvaheline projekt

Ettevõtja Marika Mann valmistas oktoobris ette rahvusvahelist projekti, mille eesmärgiks on Läänemaale meelitada linnuturiste. Projekt valmib koostöös Läti ja Rootsi partneritega.

Projekti tegevusteks on muuhulgas planeeritud vaatlusvarjeonnide rajamine, binoklite ja vaatetorude ning kergemate paatide ostmine. Ühistegevusena pühendutakse projektis ka turundusele ning rändnäituse koostamisele. Koos kolme riigiga on võimalik end tutvustada ka Euroopast kaugemale.

Vt Lääne Elu täispikka artiklit: http://online.le.ee/2015/10/14/marika-mann-tahab-laanemaale-tuua-miljon-eurot/.

Loe ka Estonian Nature Tours sügist uudiskirja!

Mullihotell Kirbla astangul

Juulis avatud Mullihotell on olnud huvitav ja mõneti ka pöörane ettevõtmine - seda nii mastaabilt kui visuaalselt. Inglismaa päevalehes Daily Mail ilmus Eestit tutvustav artikkel ja fotogalerii, millel on Facebook-is üle 5000 jagamise. Galerii 19 fotost on kolm tehtud Matsalu rahvuspargis, Kirbla astangu serva peal, kus suvehooajal asus Mullihotell.

Vt fotogaleriid: http://www.dailymail.co.uk/travel/article-3243486/Stunning-photos-showcase-Estonia-s-endless-eternal-landscapes.html

Ranna Rantšo Jõulumaa

Jõulumaa avab oma uksed 7. detsembrist kuni 10. jaanuarini, olles avatud kell 12:00-19:00. Westernpäkapikud tutvustavad Eestis aretatud uhkeid hobusetõuge, lehmi, šotimägiveiseid, lambaid, kitsi, paabulinde, kalkuneid, hanesid ja palju muid loomi.

21. ja 22. detsembril tuleb külla Jõulutaat koos oma perega etendust tegema!

Vt rohkem infot: http://www.rannarantso.ee/702/

Uudiskirja kaastööd: Marie Selberg, Kristi Märk, Eha Raja, Marika Blossfeldt, Arno Peksar, Anni Kurismann.

Järgmine uudiskiri ilmub 2016. aasta märtsis.
Kaastööd ja informatiivne teave oma tegemistest on teretulnud!
Matsaluturism
www.visitmatsalu.ee
turism@lihula.ee
Copyright © 2015 MTÜ Terra Maritima
Kõik õigused on kaitstud.

Meie aadress:
MTÜ Terra Maritima
Jaama 1
Lihula 90302
Estonia

Add us to your address book


Matsalu piirkonna uudiskirja listiga seoses - vajadusel palun
täpsustage enda kontaktandmeid või kui te ei soovi enam uudiskirja saada, siis on teil võimalus lahkuda uudiskirja listist