Copy
Juhul kui uudiskiri ei avane korralikult, siis vaata siit
Mastalu uudiskirja 1/2015 päis

Matsalu piirkonna uudiskiri 1/2017

Kevadel tärkab loodus ja see uus energia aitab inimestel genereerida häid mõtteid, mis võivad tuua esile mitmeid muutusi. Mõnikord on muutused positiivsed, mõnikord ebamugavad. Tänases uudiskirjas teeme juttu mitmetest huvitavatest uuendustest, mis loodetavasti mõjutavad meie piirkonna arengut ikka positiivselt!

Tekib uus koduleht - www.kaitsealad.ee


Seoses Keskkonnaameti uue veebilehe rakendumisega suletakse kõik rahvusparkide ja suuremate kaitsealade veebilehed, mis olid seotud Keskkonnaameti vana kodulehega. Nii toimub see ka Matsalu kodulehega (www.matsalu.ee). Hiljemalt septembriks 2017 valmib uus veebileht www.kaitsealad.ee, kuhu on koondatud põhjalikum info Eesti olulisemate kaitsealade ja rahvusparkide kohta. Seni on võimalik saada jooksvat infot kaitsealade sündmuste ja uudiste kohta Matsalu piirkonna Facebook lehelt, Keskkonnaameti Lääne regiooni kultuuripärandi spetsialistilt Krista Kallavus ja looduskaitse nõunikult Kaja Lotman. Koostöökogu liikmeid informeeritakse uudistest ka e-kirja listi kaudu.

Uue kodulehe rakendus on juba ehitamisel. Kodulehe kujundus ei saa olema enam seotud Keskkonnaameti kui riigiasutuse kujundusega, sest soovitakse uuel lehel näha erinevate osapoolte tihedat koostööd. Kaasatakse külaseltse, loodusfotograafe, loodusturismi edendajaid, maahooldajaid, loodusvaatlejaid ja loodusteadlasi ning aktiivseid kultuuripärandi kandjaid. Kodulehe oluliseks sümboliks jääb tammeleht kui Eesti looduskaitse ammune tähis. Tammeleht on sõbralik ja looduslähedane! Matsalus asuvad suuremad tammepuistud Puises ja Matsalu metsas. Tuntumad tammed on Lõpre tamm ja rahvuspargi piiril nüüdseks kuivanud püha Hiiepõllu tamm.

Sel aastal tähistab Matsalu kaitse alla võtmisest 60. juubeliaastat. Keskkonnaamet soovitab need tähtsad tammed sel puhul üle vaadata. Leidke ka oma kodukohale lähim tamm! Sellest puust võiks teha foto ja kui meenub tamme kohta mõni lugu, siis see saata Kaja Lotmanile. Uue kodulehe esimese teemana alustataksegi rahvusparkide tammede lugu.

Toredaid kohtumisi tammedega!

RMK matkateel uus haru tulekul – Penijõe-Aegviidu-Kauksi


Eestit läbivale kahele 1200 km kogupikkusega matkateele lisandub aasta pärast kolmas. Nimelt kavatseb Riigimetsa Majandamise Keskus Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul avada kirde-läänesuunalise, ligikaudu 600 km pikkuse matkatee, mis algab Matsalu rahvuspargi keskuse juurest Penijõelt ja lõpeb Peipsi järve ääres.

Matkateega tutvustatakse Läänemaal nii Matsalu rahvuspargi loodusväärtusi kui ka teele jäävaid kultuuri- ja ajaloopärandi objekte. Penijõelt suundub matkatee Kloostri küla poole, mööda Karusselja pärna puhkekohast ja Kloostri mõisa varemetest. Enne Kloostri silda keerab paremale külasid ühendavale alumisele luhateele, läbides Seli, Kelu ja Rannu maalilised külamaastikud ning jõuab välja rikkaliku ajaloopärandiga Kirblasse. Jättes selja taha Kasari luhaniidud, suundub matkatee Kasari jõe vana silla juurde, möödub endisest Kasari koolimajast ja läheb edasi juba mööda väiksemaid teid Rumba suunas.

Teel püüavad pilku endisaegne Virtsu viinud kitsarööpmelise raudtee tamm ja vanad jaamahooned, Varbola Jaanilinn. Raplamaal viib rada Kõnnu järveni ning edasi läbi Kohila valla Paunküla mägedeni. Ees ootavad Aegviidu metsad. Aegviidus kohtuvad kõik kolm matkateed, mis teeb selle paiga matkajate ristteena üsnagi eriliseks - alates 2015. aastast kannab Aegviidu teenitult Eesti matkapealinna tiitlit. Aegviidult kulgeb tee Tapa külje alla, jõuab Neerutini, läbib Porkuni ja Tudu metsad, Sirtsi soost mööda Kiviõlisse ja Püssi. Edasi läbi Aidu karjääri ja Kohtla-Nõmme kaevandusmuuseumi mere äärde ning Kurtna järvede juurest Kuremäe kloostrini. Rada lõpeb Peipsi põhjarannikul Kauksis RMK külastuskeskuse õuel.

Tegu on raja esialgse kavaga, mis võib aasta jooksul veel muutuda. Nagu kahe eelmise matkatee haru rajamisel, on ka sel korral lähtepunktiks soov kasutada ja ühendada omavahel juba olemasolevaid loodusradu ning puhkekohti. Kavandataval harul on juba olemas 22 lõkketegemise ja telkimise võimalust, lisaks on kavas rajada veel 14 peatuskohta.

Praeguseks on matkajate käsutuses ja juba paljudele tuttavad 2012. aastal avatud Oandu-Ikla matkatee (375 km) ja 2013. aastal valminud Aegviidu-Ähijärve matkatee (628 km), millele lisandus 2015. aastal lõik Perakülast Aegviiduni (192 km).

2016. aastal külastati RMK puhke- ja kaitsealasid 2,3 miljonit korda ja see arv on 100 tuhande külastuskorra võrra suurem kui sellele eelnenud aastal. RMK populaarseimad puhkealad on Tallinna ja Nõva ümbruses, rahvusparkidest külastati enim Lahemaad ja Soomaad.

Salevere Salumäe Loovkoja tegemised

Sel suvel juhtub Salevere Salumäe Loovkojas nii mõndagi põnevat:
  • suve alguseks kerkivad Loovkoja kõrvale väikesed suvemajad, mis annavad võimaluse edaspidi ööbimistega üritusi korraldada kuni 30 ööbijale;
  • mitmed näitused, töötoad ja koolitused - näiteks toimub mais Arne Aderi juhendatav loodusfoto meistriklass ja Arne fotonäituse "Võluaknad" avamine;
  • fotokonkurss kohalikele loodusfoto huvilistele;
  • laieneb valik tarbekunstigaleriis ja meenepoes;
  • suvehooajal on avatud kohvik, kus saavad kehakinnitust nii möödakäijad kui suuremad seltskonnad.
Jälgi infot Facebook lehel!

Lihula valla kohvikutepäev taas tulemas

Tänavune Lihula valla kohvikutepäev toimub 29. juulil. Hetkeseisuga on enda osalemissoovist teada andnud juba 18 pop-up kohvikut. Traditsiooniliselt tulevad kohvikud nii küladesse kui ka Lihula linna. Lisaks möödunud aasta tegijatele on lisandumas uusi kohvikutepidajaid.

Suurimaks muutuseks on see, et kohvikute lahtiolekuaeg varieerub, mis tagab kõikidele külalistele võimaluse paremini oma marsruuti planeerida. Samuti on kohvikutel kavas üllatada oma külalisi erinevate näituste, esinejate ja isegi kinoga. 
 
Operatiivne info ja kohvikute tutvustus ilmub nii nagu eelmisel aastal - iga nädal tutvustatakse Lihula valla kohvikutepäeva Facebook lehel vähemalt 2-3 kohvikut ning antakse ülevaade kõikidest uuendustest.
 
Lisaks ilmub mais Lihula valla kohvikutepäeva Google Maps-i kaardirakendus ning QR-kood, mis annab nutitelefonide omanikele hea võimaluse kiirelt ja nutikalt vajalik kohvik üles leida!

Ilusaid kohvikute elamusi!

Loodusgiidindus

Loodusgiid ja fotograaf Peeter Vissak pakub giiditeenust Lääne-Eestis ja saartel, samuti Kagu-Eesti jõgedel. Peetri ampluaaks on maastikufoto põhitõdede ja keerukamate võtete tutvustamine. Ta juhib ka fotoretki.

Rohkem infot: www.hanilanature.eu (alates mai 2017), peeter-vissak.fineartamerica.com

AVATUD ettevõtjad, talud & sadamad

  • 29. aprillil toimub esimest korda üle-eestiline avatud kalasadamate päev. 11 sadamat kutsuvad endale külla, et tutvustada kalandust ja kalasadamate igapäevaelu. Külastajad saavad kalasadamate päeval tutvuda sadamatega nii väljast- kui ka seestpoolt. Kalasadamates saab maitsta kohalikku kalatoitu ning kaasa osta värsket kala ja kalatooteid. Igal sadamal on oma programm. Sadamates on kohal kalateadlased, kalakokad, vabatahtlik merepääste ja Politsei- ja Piirivalveamet. Kohapeal saab osaleda käsitöötubades ja käia kalakohvikutes. Külastajate meelt lahutavad paadisõidud ja pillimehed ning lastele toimuvad kalaõpitoad, õngekoolitused ja purjekool. Pärnumaalt osalevad avatud kalasadamate päeval Japs, Võiste ja Lindi sadam ning Läänemaalt Virtsu. Teiste sadamate asukohad leiab siit!
  • 1. mail avavad maapiirkonna turismiettevõtted uksed külastajatele ning tutvustasid oma ettevõtet ja teenuseid juba neljandat korda! Sel puhul saab päris TASUTA või ERIHINNAGA osaleda matkadel ja retkedel, sõita paadiga, teha käsitööd, osaleda töö- ja õpitubades, kogeda uusi maitseelamusi, lüüa kaasa talgutel, tutvust teha taluloomadega, kohtuda pererahvaga, käia kuumas saunas jpm põnevat. Igal ettevõttel on selleks päevaks isiklik pakkumine oma külalistele! 

    Päeva eesmärk on üheskoos propageerida puhkamist ning ürituste korraldamist Eesti maapiirkondades, kutsuda linlasi maale ning tõestada, et MAAL ON ELU! Avatud Uste Päeva eestvedaja on Eesti Maaturismi Ühing.

  • 23. juulil toimub avatud talude päev. Külastajaid ootavad nii suuremad farmid kui ka väiksemad talud, põnevad loomad ja taimed, vinge põllumajandustehnika, päris talutoit, ekskursioonid, töötoad ja veel palju põnevat. Igal talul on oma programm, milles näidatakse oma talu eripärasid. Avatud talude päev annab hea võimaluse näha, kuidas kasvab kodumaine toit ja mida kujutab endast üks tänapäevane talupidamine või põllumajandusettevõte. Avatud talude päevale saab oma talu kirja panna 1. märtsist kuni 1. maini!  

Nipinurk

Interaktiivne kaart, kus saab jälgida lindude kevadrännet Eesti suunas!


Ilusat ja töökat
ning külastajate
rohket hooaega!

Uudiskirja kaastööd ja fotod: Kristina Kukk, Marju Pajumets, Kairi Kübarsepp, Peeter Vissak, Kaja Lotman.

Järgmine uudiskiri ilmub sügisel.
Kaastööd ja informatiivne teave oma tegemistest on alati teretulnud!
Matsaluturism
www.visitmatsalu.ee
turism@lihula.ee
Copyright © 2017 MTÜ Terra Maritima
Kõik õigused on kaitstud.

Meie aadress:
MTÜ Terra Maritima
Jaama 1
Lihula 90302
Estonia

Add us to your address book


Matsalu piirkonna uudiskirja listiga seoses - vajadusel palun
täpsustage enda kontaktandmeid või kui te ei soovi enam uudiskirja saada, siis on teil võimalus lahkuda uudiskirja listist